Arengukava 2016-2020

 

Käesolev arengukava määratleb Eesti Vabariigi kultuuripoliitikast lähtuvalt MTÜ Eesti Harrastusteatrite Liidu (lühendatult EHL) arengu eesmärgid ning pakub välja tegevused nende saavutamiseks. Arengukava on koostatud aastateks 2016-2020.

Arengukava koostamise eesmärgiks on kujundada ühine arusaam organisatsiooni ülesannetest ja arengusuundadest, et tagada mõtestatud ja sihipärase tegevusega Eesti Harrastusteatrite Liidu stabiilne areng. Arengukava kehtestab EHL strateegilised eesmärgid aastani 2020 ning määratleb arenguperspektiivi koos selleks vajalike ressursside kavandamisega.

Dokumendi koostamise lähtealuseks on põhiseaduse preambula, mis sätestab ülesande kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. Teiseks oluliseks ja arvestatavaks dokumendiks EHL arengukava koostamisel on „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“, mis sisaldab kultuuripoliitika kujundamise ja elluviimise põhimõtteid ning valdkondlikke prioriteete. Arengukava koostamisel tugineti ka Eesti elukestva õppe strateegiale tagamaks Eesti inimestele nende vajadustele ning võimetele vastavate õpivõimaluste loomise.

Arengukava on organisatsiooni jätkusuutliku tegutsemise aluseks ja on koostatud EHL töö paremaks korraldamiseks. Arengukava reguleerib teatrikunsti valdkonna arengueelduste loomist ning harrastusteatri/kooliteatri rolli kultuuri valdkonna osana. Arengukavas püstitatud eesmärkidele tuginedes on koostatud tegevuskava aastani 2020. Eesmärgid ja nende täitmine ning aastane detailne tegevuskava koostatakse juhatuse poolt igal aastal, IV kvartalis. Selle käigus hinnatakse eelneva aasta jooksul saavutatud tulemusi ning vastavalt vajadusele tehakse täiendusi ka arengukavasse. Juhatus koostab kokkuvõtte arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks tehtust ja edastab sellekohase teave üks kord aastas EHL üldkogule.

Arengukava koostamist alustati EHLi üldkogul 7.veebruaril 2015, liikmeid kohal 35, ja lõpetati 13.veebruaril 2016 toimunud ülekogul, liikmeid kohal 33. Arengukava arutati mitmel Liidu juhatuse koosolekul. Lisaks osales arengukava koostamisel Kultuuriministeeriumi esindaja. Üldkogu andis korralduse EHLi juhatusele uus arengukava kinnitada 2016. aasta veebruari jooksul.

Täname kõiki, kes aitasid kaasa MTÜ Eesti Harrastusteatrite Liidu arengukava koostamisele.

 

Eesti Harrastusteatrite Liit on kultuurilis-hariduslik mittetulundusühing. Eesti Harrastusteatrite Liit on keskselts, mis koordineerib ja arendab rahvakultuuri valdkonna – harrastusteatrid/kooliteatrid tegevust Eestis.

 

1.1. KONTAKTANDMED

Eesti Harrastusteatrite Liit
registrikood 80070776
Vene 6, 10123 Tallinn
www.harrastusteatrid.org; www.facebook.com/EestiHarrastusteatriteLiit/
Telefon 6464 080

 

1.2. ÜLDINE TUTVUSTUS

Eesti Harrastusteatrite Liit on eraõiguslik juriidiline isik. Oma tegevuses juhindub EHL Eesti Vabariigi seadustest ja teistest õigusaktidest, vabahariduse rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest ja põhikirjast. EHL ühendab harrastusteatreid ja nende liikmeid.
Eesti Harrastusteatrite Liit on asutatud 23. septembril 1989. a. Tallinnas.
Aastatega on EHLi tegevus laienenud ja praegu ei tegele EHL mitte ainult oma liikmeskonnaga vaid koordineerib ja organiseerib teatri harrastuslikku liikumist nii täiskasvanute kui koolilaste osas kogu vabariigis.
EHLi põhieesmärgiks on rahvuskultuuri traditsiooni säilitamine teatriharrastusliku tegevuse kaudu.
Eesti Harrastusteatrite Liit:

– korraldab koolitust;
– kogub ja kirjastab õppematerjale ja muid teatriharrastusliku liikumise edendamiseks vajalikke trükiseid ja teabematerjale;
– aitab asutada uusi harrastusteatreid;
– kogub ja levitab teatriharrastuslikku tegevust puudutavat teavet;
– korraldab koosolekuid, seminare, teatrifestivale, konverentse, laagreid, konkursse, ülevaatusi, foorumeid, loominguõhtuid ja muid sündmusi;
– töötab välja kultuuri- ja haridusalaseid projekte ning koordineerib nende elluviimist;
– osaleb koostööprojektides teiste ühendustega nii kodu- kui välismaal;
– suhtleb harrastusteatreid ühendavate organisatsioonide ja teiste loominguliste ühendustega nii kodu- kui välismaal;
– korraldab harrastusteatrite tegevuse ajaloo uurimist ja arhiivi;
– algatab või toetab aunimetuste, riiklike autasude, loominguliste preemiate ja stipendiumide määramist harrastusteatrite valdkonna tegijatele;
– tellib lavateoseid ja teatrialaseid kirjutisi;
– võimalusel toetab liitu mittekuuluvate asutuste ja organisatsioonide teatriharrastuslikku tegevust

 

1.3. LIIKMED

Eesti Harrastusteatrite Liidu liikmed seisuga 13. veebruar 2016. Kokku 61 liiget.

 

1.3.1. KOOLITEATER

Esinemiskunstide, eelkõige teatri, õpetamine on privileeg, aga ka vastutus. Kui see on tehtud hästi, võib see suuresti muuta noore inimese elu. Kui see on aga tehtud halvasti, siis võib see muuta noore inimese enesekindlusetuks ja hoida tema arengut tagasi. Seetõttu on kooliteater õpilasele olulisim võimalus teatrikunstiga tegelemiseks. Õpetaja-juhendaja roll on suur.

Eestis on kooliteatri tegemine populaarne ja seda on toetanud kooliteatrite festivalide toimumine. Eesti Harrastusteatrite Liit korraldab igal aastal kooliteatrite riigifestivale kolmes vanuseastmes. Idee teatrifestivali korraldamiseks tekkis 1981. aastal ühel isetegevuse ülevaatusel. Esimene õpilaste teatrifestival toimus 1982. aastal Rakveres Valdur Liivi ja Maret Oomeri eestvedamisel. Selleks, et täpsemalt määratleda, millega on tegemist, sai festival nimeks „Kooliteater 1982, Rakvere“. Sellist nimekuju kannab festival tänapäevani. Esimesest festivalist võttis osa 11 gruppi. Programmis oli teatri- ja tsirkuseetendusi, aga ka luulekavasid. Kuna festivalist osa võtta soovijate arv kasvas kiiresti, siis alates 1990. aastast hakati korraldama eraldi festivale keskastmele (5. – 9.kl) ja keskkooli õpilastele. Alates 2002. aastast toimub igal aastal ka algklasside festival. Riigifestivalidest saavad osa võtta kõikide maakondade ning Tallinna ja Tartu esindajad. Selleks, et valikuid teha, korraldatakse eelnevalt maakondlikke teatripäevi või festivale. Tänu nendele kohalikele teatripäevadele on kooliteatrite süsteem väga avatud ja laiapinnaline. Lisaks toimub igal aastal mitmeid kooliteatrite sündmusi:

• • Luuleteatrite festival algklasside ja põhikooli õpilastele “Tuulelapsed” Jõgeval
  • Teatrifestival Teenifest Laulasmaal
  • Õpilasetlejate riigikonkurss erinevais Eestimaa paigus
  • „Saaremaa Miniteatripäevad“ Kuressaares, Saaremaal
  • Teatrifestival “Savilind” puuetega lastele Tartus
  • Betti Alverile pühendatud luulepäevad “Tähetund” Jõgeval
  • Kirjanduslik teatriprojekt

Eesti kooliteater on unikaalne nähtus oma pikaajaliste traditsioonidega ja mitmekülgsete sündmuste poolest. Taolist iga-aastast riigifestivalide süsteemi ei ole Põhjamaades ega Baltikumis.

Festivalid on arendanud ja tõhustanud õpilaste teatrikunstialast tegevust. Kuid kasutamata on teatrikunsti kasvatuslikud ja hariduslikud võimalused ja potensiaal üldharidus koolides, mis tagaks kõigile õpilastele võimaluse teatriprotsessis osaleda.
Kooliteatrite tegevuse peaülesanded on läbi aegade olnud:

1. 1. 1. Isiklike võimete ja oskuste arendamine konkreetsete teatritegevuste kaudu.
      2. Õpilastele läbi praktilise teatritegevuse võimaluse andmine eneseavastamiseks oma isiksuse mõistmiseks ja mitmekülgseks arendamiseks.
      3. Õpilastele võimaluse andmine oma eneseväljendusoskuse arendamiseks.
      4. Eesti keele hoidmine ja kasutamine loovas eneseväljenduses.
      5. Sotsiaalses keskkonnas tegutsema õppimine.
      6. Suhtlemine kultuurses loovkeskkonnas.
      7. Enesedistsipliini arendamine loovtegevuste kaudu.
      8. Teatrikunsti väljendusvahenditega tutvumine ja kasutamine eneseväljendamiseks.
      9. Õpilaste huvi äratamine teatri kui kunstiliigi vastu.
      10. Kultuurse teatritarbija kujundamine.
      11. Kultuuriruumi laiendamine.

Selliste eesmärkide elluviimine on aga täna seoses teatriõpetuse puudumisega õpetajate koolituses peaaegu võimatu.

Eesti Harrastusteatrite Liit võtab endale eesmärgiks toetada igakülgselt kooliteatrite tegevust Eesti koolides. Toetame ja peame äärmiselt vajalikuks alustada õpetajate regulaarset teatrikunstialast koolitust, mis ühendaks õpetajate pedagoogilised teadmised teatrikunsti põhialustega, mis võimaldaksid neil töötada kooliteatri juhendajana üld- ja huviharidus koolides.

 

1.4.OLULISEMAD TEGEVUSED JA PROJEKTID

Peamisteks rahastusallikateks on keskseltside tegevustoetused: Rahvakultuuri Keskuse ja Eesti Kultuurkapitali, erinevad projektitoetused Eesti Kultuurkapitali erinevatest sihtkapitalidest, ekspertgruppidest, erinevatest kohalikest omavalitustest, Hasartmängumaksu Nõukogust (EV Kultuuriministeerium, EV Haridus- ja Teadusministeerium), Põhjamaade Ministrite Nõukogu, KÜSK.

 

1.5. KOOSTÖÖ JA VÄLISSUHTLUS

Eesti Harrastusteatrite Liit tegutseb kui keskselts, peamisteks koostööpartneriteks on tema liikmed.

EHLi liikmeskond katab võrgustikuna peaaegu kogu Eesti. See võimaldab olla indikaatoriks teatud protsesside mõju hindamisel, anda sisendeid nii ettepanekute kui ka tagasisidestusena strateegiate kujundamisesse ja olla heaks kaaskõnelejaks kultuuripoliitika väljatöötamisel erinevatel tasanditel.

EHLi koostööpartnerid on:

• • Kultuuriministeerium
  • Rahvakultuuri Keskus
  • Haridus- ja Teadusministeerium
  • Rahvakultuurivaldkonna keskseltsid
  • Maavalitsused, omavalitsuste liidud ja kohalikud omavalitsused
  • Eesti Vabaharidusliit
  • EMSL Vabaühenduste Liit
  • Eesti Teatri Agentuur
  • Teatrid
  • Eesti Teatriliit
  • Eesti Näitlejate Liit
  • Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia
  • Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia
  • Fondid ja programmid

EHL Kuulub mittetulundusühingusse EMSL ja Eesti Vabaharidusliit.

Eesti Harrastusteatrite Liit on IATA/AITA (Ülemaailmne Harrastusteatrite Liit) ja selle regionaalse alaliidu NEATA (Põhjamaade ja Baltikumi Amatöörteatrite Alianss) liige. Lisaks kuulub Eesti Draamaprojektide Nõukogu EDERED (European Drama Encounters – Rencontres Europeennes de Drama) ühendusse.

 

 

2.1.ORGANISATSIOONI HETKEOLUKORRA ANALÜÜSI JÄRELDUSED arengukava 2012-2015 põhjal

0 – ei käivitunud, 1 – ei õnnestunud, 2 – õnnestus osaliselt/töös, 3 – õnnestus täielikult

3.1.MISSIOON

Eesti Harrastusteatrite Liidu missiooniks on vaimseid väärtusi hindava ja materiaalseid väärtuseid kasutada oskava inimese kujunemisele kaasa aitamine teatrikunsti kaudu ning tema loomingulise ja tegusa elamiseviisi toetamine.

3.2. VISIOON

EHL loob tingimused rahvuskultuuri ja keele väärtustamiseks.

EHL loob võimalusi erinevatele koostöövormidele nii kodu- kui välismaal.

EHL avardab teatritegevuse piire ja aitab kasutusele võtta uusi teatritegevuse vorme.

EHL toetab teatrikunsti valdkonnas tegutsejate omavahelist suhtlemist ja kontaktide loomist. Kaasanud rahvusvähemused.

Eesti Harrastusteatrite Liit väärtustab inimeste loomingulist vabadust, katsetamise julgust, innovaatilist mõtlemist ja ideede rakendamist ja meeskonnatööd läbi teatrikunsti.

PÕHIVÄÄRTUSED

Oma töö korraldamisel ja eesmärkide seadmisel tugineme sellele, et meie:

• • liikmed – on aktiivsed, teotahtelised, rõõmsad, pühendunud inimesed, kes hindavad ja väärtustavad Eesti rahvakultuuri ja teatrikunsti.
  • oleme suunatud koostööle – organisatsiooni liikmeskonnal on ühised huvid ning soov teha koostööd nii omavahel kui erinevate partneritega.
  • oleme avatud – organisatsiooni tegevused on suunatud nii oma liikmetele kui koostööpartneritele, tegeletakse valdkonnaga tervikuna, osaletakse koostöö- ja arenguprojektides, toimib pidev infovahetus.

 

3.3.STRATEEGILISED EESMÄRGID.

Visiooni saavutamiseks ja missiooni täitmiseks on EHL püstitanud järgmised eesmärgid:

3.3.1. EESMÄRK Tegus ja jätkusuutlik organisatsioon

• • • • • MEEDE 1: Ühine tegutsemine
        • MEEDE 2: Eestvedajad
        • MEEDE 3: Organisatsiooni nägu

3.3.2. EESMÄRK Kunstiline taseme tõstmine

• • • • • MEEDE 1: Koolituste korraldamine
        • MEEDE 2: Festivalide korraldamine

3.3.3. EESMÄRK Arvestatav koostööpartner

• • • • • MEEDE 1: Koostöö arendamine
        • MEEDE 2: Organisatsiooni arendamine

 

 

Eesti Harrastusteatrite Liidu arengukava on koostatud perioodiks 2016-2020. Arengukavas plaanitud tegevuste elluviimise eest vastutavad EHL liikmed ja liikmete poolt valitud juhatus.

Arengukava tulemuslikkust näitavad püstitatud eesmärkide täitmine, tegevuste plaanipärane elluviimine ja koostööpartneritelt ning liikmetelt saadud tagasiside.

Tulemusi hinnatakse läbiviidavate küsitluste abil. Nende tulem on ajendiks muudatusettepanekute tegemisel tegevuskavasse või arengukavasse.

Arengukava vaadatakse juhatuse poolt üle igal aastal üks kord. Aastane detailne tegevuskava ja eelarve koostatakse eelneva aasta IV kvartalis. Vajadusel tehakse arengukavasse muudatusi. Põhimõtteliste muudatuste tegemisel esitatakse uuendatav arengukava kinnitamiseks EHLi üldkogule.

 

Käesolev arengukava on alus Eesti Harrastusteatrite Liidu juhatuse ja büroo töötajate tegevuste iga-aastaseks planeerimiseks.

Arengukava elluviimisest tehakse juhatuse poolt kokkuvõtted üks kord aastas üldkogule. Arengukava täiendatakse vastavalt vajadusele.

Arengukava elluviimisel lähtutakse Eesti riigi pikaajalistest sihtidest kultuuri- ja elukestva õppe valdkonnas.

 

 

• Esimesi teatriharrastusalgeid võib leida dialoogi ja tegevusega laulumängudes ning kalendri- (mardi-, kadri-, vastla- ning jaanilaulud) ning elusündmustega (eriti pulmades) seotud tavandites.
• 1529. a. Tallinna Linnakooli õpilaste avalik etendus, Terentiuse komöödia “Androslanna“, Raekoja saalis.
• Esmakordselt kasutati eesti keelt laval 1784. a. August von Kotzebue (3.05.1761- 23.03.1819) erateatri Revaler Liebhaber Theater’ i rahvatükis “Isalik ootus”.
• 1865. a. asutatud “Vanemuise” lauluseltsis etendusid Lydia Koidula rahvusaatelised “Saaremaa onupoeg” (1870), “Kosjakased” (1871).
• 1871. a. anti esimene teatrietendus ka “Estonia” seltsis Tallinnas (asut. 1865. a.)
• 1873. a. Viljandi “Koidus”
• 1874. a. Narva “Ilmarises”
• 1875. a. Pärnu “Endlas”
• 1882. a. Kuressaares.
• 1878. a. loodi Tartus A. Wiera juhtimisel esimene püsitrupp.
• Töölisteatreid. Suur menu oli Tallinnas Lutheri vabriku rahvamajas J. Rossfeldti ja A. Umbergi juhtimisel aastail 1908-1914 töötanud näiteringil.
• Aastail 1935/36 tegutses Eesti seltsides harrastusringidest kõige enam näiteringe, 304.
• Uute lavateoste saamiseks korraldas Eesti Haridusliit 1928. a. esimese näidenditevõistluse, kuhu laekus üle 100 käsikirja.
• Teatriharrastus katkes peaaegu täielikult pärast Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt 1940. a.
• 1947. a. taastusid esimesed näitetrupid.
• 1959. a. korraldati rahvateatrite esimene vabariiklik ülevaatus.
• 1956. a. hakati Bernhard Lülle juhtimisel korraldama isetegusteatrite suvekoole.
• Aastail 1968-1992 koolitati harrastusteatrite näitejuhte Tallinna Pedagoogikaülikoolis.
• 1986. a. korraldati Viljandis esimene rahvusvaheline harrastusteatrite festival.
• Alates 1980. a. korraldatakse igal aastal erinevais paikades pärast maakondlike ülevaatusi kooliteatrite üleriigilisi festivale.
• 1989. a. loodi Eesti Harrastusteatrite Liit (EHL)
• Alates 1997. a. korraldatakse harrastusteatrite (näiteringide) üleriigilisi festivale.
  1997. a. korraldati Viljandis esimene rahvusvaheline nukuteatrite festival “Teater kohvris”. Populaarseks on saanud ka õpetajate näitetruppide festivalid (alates 1998. a. Viljandis), rahvusvahelised tänavateatrite festivalid (alates 1996. a. Tallinnas) ja suvised harrastusteatrite suurprojektid. Aastaid on Haapsalu lossipargis etendatud “Valge Daami” lugusid.
• Erilise populaarsuse on omandanud kooliteatrite liikumine. Alates 1980. a. korraldatakse igal aastal erinevais paikades pärast maakondlike ülevaatusi kooliteatrite üleriigilisi festivale.
• Alates 1992. a. on kooliteatrite delegatsioonid osalenud ka Euroopa laste- ja noorte draamakohtumistel.
• 1989. a. loodud Eesti Harrastusteatrite Liit (EHL) korraldab üleriigilisi festival ja välissuhtlust. Aktiivset koostööd tehakse koolituse ja riigisiseste festivalide korraldamisel Rahvakultuuri Keskusega. 1991. a. võeti EHL vastu Ülemaailmse Harrastusteatrite Liidu (International Amateur Theatre Association – IATA) liikmeks. Esmakordselt osales Eesti delegatsioon täisliikmena IATA kongressil Ankaras 1995. a. Esmakordselt oli Eesti esindatud harrastusteatrite maailmafestivalil 1999. a. Marokos (Tabivere Huviteater A.-E. Kerge “Per Aspera Ad Astra”).
• Alates 1998. a. kuulub EHL Põhja-Euroopa Amatöörteatrite Allianssi (North European Amateur Theatre Alliance – NEATA), mis on Ülemaailmse Harrastusteatrite Liidu (IATA) regionaalne alaliit.

 

 

1. Tegus ja jätkusuutlik organisatsioon

 

2. Kunstiline taseme tõstmine

 

3. Arvestatav koostööpartner