Olukorrast Eesti harrastusteatrite maastikul
Nagu paljudes teisteski organisatsioonides, andis 2020. aasta ja sellega seotud tegevuspiirangud ka Eesti Harrastusteatrite Liidule (EHL) võimaluse pöörata tähelepanu olemasolevate süsteemide uuendamisele. Üheks neist oli viis, kuidas me oma liikmesteatrite statistikat kogume. Käesolev artikkel annabki põgusa ülevaate sellest, mida me uuenenud teabekogumisviisil eesti harrastusteatrite eluolust teada saame.
EHL-il on mitmeid erinevaid ülesandeid alates üleriiklike ja rahvusvaheliste harrastusteatreid ja kooliteatreid koondavate festivalide korraldamisest kuni valdkonnasisese järjepidevuse ja teatrihariduse hoidmise ja arendamiseni. Lisaks sellele on EHL katusorganisatsioon, mis koondab enda alla pea 70 tegusamat harrastusteatrit üle Eesti. Igal aastal annab EHL oma liikmesteatrite tegevusest aru ka Eesti Teatri Agentuurile ning need andmed avaldatakse eesti professionaalsete teatrite tegevuse ülevaadete ja statistika kõrval sügiseti ilmuvas Teatrielu kroonikas. EHL-i jaoks on ajakohase ülevaate omamine oma liikmete tegevusest oluline, et paremini valdkonnas toimuvat mõista ja osata harrastusteatrite huvide eest seista. Samuti on aga oluline teadvustada ja väärtustada harrastajate teatritegevust, eriti piirkondades, kus võimalus professionaalse teatri etendustest osa saada on väike.
Kuni 2020. aastani toimus EHL-i liikmesteatrite statistika kogumine liikmesteatritele saadetud failide täitmise kaudu. Kuigi teatritegijate jaoks oli see lihtne viis infot esitada, piiras see tugevalt küsimuste hulka, mida teatrite käest sai küsida, ning võimalust seda infot hiljem lihtsal moel edasi analüüsida. Probleemi lahendamiseks alustasid EHL-i tegevjuht Kristiina Oomer ja statistika kogumise projektijuht Rahel Otsa ülevaate loomist sellest, millist infot ja millisel kujul EHL-il tegelikult vaja läheks. Sisuloome juures konsulteeriti ka liidu erinevate liikmesteatritega. Uue andmebaasi tehniliseks ülesehituseks kutsuti appi TTÜ IT Kolledži tollane tudeng Aivar Romandi, kelle jaoks sai see juhendaja Kristjan Karmo toel ka kooli lõputööks. Pooleaastase ettevalmistuse järel sai süsteem 2021. aasta jaanuaris valmis ning alates 2020. aasta statistikast on EHL-i liikmete tegevuse kohta infot kogutud juba sealtkaudu. Vastavalt vajaduste muutumisele ja täpsustumisele on aga andmebaas jätkuvas arenduses ja saab ilmselt sama hästi valmis kui Tallinn Ülemiste vanakese jaoks.
Olemasolev andmehulk annab võimaluse heita pilk harrastusteatrite tegemistesse 2020. ja 2021. aastal. Peab korraga märkima, et ka täna ei hõlma andmebaas veel kõik Eesti harrastusteatreid, ning juba esimese aasta järel on info sisestajate hulk kasvanud, seega päris üks-ühele aastaid võrrelda ei saa. Samuti on alates 2022. aastast olnud oodatud oma 2021. aasta tegemiste kohta infot sisestama ka need teatrid, mis EHL-i ei kuulu. Üldise ülevaate harrastusteatrite kogukonna käekäigu kohta annab kogutud info siiski.
2020. aastal tegutses meieni jõudnud andmete järgi harrastusteatrites kokku 740 inimest ja 2021. aastal 759 inimest. Kahe aasta lõikes on harrastusteatriga tegelevate naiste koguarv jäänud täpselt samaks, mehi on veidi juurde tulnud. Samas on kõigi gruppide peale üle Eesti naisi siiski kokku umbes kolmandiku võrra rohkem kui mehi.
Harrastustruppide tegutsemisvorme on erinevaid. Kõige valdavam viis on luua trupi toimimist toetav MTÜ, mis annab võimaluse taotleda toetusi nii trupi tegevuse toetuseks kui lavastuste välja toomiseks. „Muude organisatsiooniliste vormide“ all on silmas peetud selliseid harrastusteatreid, mis kuuluvad rahva- ja kultuurimajade alluvusse ning mille arvepidamine käib nende kaudu.
Kuna lavastuste sündimiseks on oluline, et trupis toimiks nii administratiivne kui loominguline pool, uurisime ka seda, kuidas on tasustatud harrastusteatrite teatrijuhid ja püsilavastajad. Peab tõdema, et kuigi teatrijuhid kannavad oma õlul teatrigruppide kooshoidmise ja koordineerimise, prooviruumide leidmise, finantsküsimuste lahendamise jms näol suurt koormust, on nende töö kahjuks tihti tasustamata.
Ka püsilavastajate puhul pole olukord just kiita, kuid seis on siiski veidi parem. Siin võib küll veidi helgemat muljet aidata luua see, et osade truppide juures püsilavastajat olla ei pruugigi.
Rääkides truppide kunstilisest tööst, jõudis meie andmebaasidesse sisestatud info järgi 2020. aastal harrastusteatri lavadele 56 uuslavastust ning 2021. aastal 64 uuslavastust. Kõige usinamalt tõi uuslavastusi välja mõlemal aastal Elvas tegutsev LendTeater, mis 2020. aastal tõi mängukavasse 5 uuslavastust 11 juba repertuaaris oleva lavastuse kõrvale. 2021. aastal tõid nad välja veel lisaks 7 uuslavastust. Peab siiski märkima, et mõlemal aastal oli EHL-i liikmesteatrite hulgas ka harrastusteatreid, mis etendustegevuseni ei jõudnud. Nagu ka teistes kultuurivaldkondades, on pandeemia ja sellest tingitud piirangud mõjutanud harrastusteatrite tegevusmahte. Hea võrdlusaluse loob siin 2019. aasta, mil uuslavastusi oli meie statistikatabelis kirjas 86.
Kuigi iga esietendus on sündmus, on sama oluline märgata ka neid lavastusi, mis on mängukavades juba pikka aega vastu pidanud. Vaadeldud ajavahemikul (aastad 2020, 2021) olid vanimad jätkuvalt mängukavas olnud lavastused pärit aastast 2013 (Kehra Nukk “Punamütsike”, Tammsaare Teater “Kahe maailma hotell”, Wäike TantsuTeater MERI “Bremeni moosekandid”). Kas need lavastused on nüüd lõplikult riiulile pandud või on neil võimalust käesoleval aastal oma kümnedat sünnipäeva tähistada, seda saame ilmselt peatselt näha. Igal juhul teeb sellisesse kõrgesse ikka jõudmine ühele harrastusteatri lavastusele au ning annab märku sellest, et see on leidnud tee nii publiku kui trupi südamesse.
Vastandina võib tuua välja ka lavastused, mida esitati vaid üks kord. Neid oli rohkem, kui siin üles loetleda jõuab, ning nende ainukordsust võib seletada mitmel moel. Näiteks kuuluvad siia hulka lavastused, mis on loodud mingi sündmuse jaoks, olgu selleks siis mõni tähtpäev või festival. Samas leiab meie statistikast ka näiteks foorumteatrietendusi, mida lähtuvalt oma spetsiifikast valmistataksegi ette iga kord konkreetse publiku vajadusi arvestades ning mida päriselt samal moel uuesti ette kanda ei saagi.
Vaadates lähemalt harrastusteatrite mängukavas olevate lavastuste žanrimääratlustele otsa, on näha, et see maastik on väga eripalgeline. Allolev diagramm toob välja, et peamiselt domineerivad teatrisaalides klassikalised vormid, milles komöödiat tehakse pea sama palju kui draamat. Oma kindla koha on aga leidnud aga ka sõna-, muusika-, ja liikumislavastused, laste- või koguperelavastused, nuku- ja/või objektiteatri lavastused, pärimusel põhinevad lavastused ja foorumteatrietendused. 2021. aastal lisandusid statistikasse ka kindla žanrita lühilavastused ning oma pisike pealkirjata jäänud kild sellel diagrammil on ka kahel kuuldemängul, mille loomise juures mängis kindlasti suurt rolli esmakordselt toimunud kuuldemängufestival “Pind kõrva”.
Diagrammil paistab teiste hulgast välja ka kategooria “muu”, mis koondab kõiki neid žanreid, mis eelmiste alla kuidagi ei mahtunud. Nende hulgast leiab näiteks õudusdraama (Paide Huviteatri “Ahvikäpp”), korporatiivmonoloogi (Salme teatri “Päev”), ruumitunnetuslik interdistsiplinaarse lavastuse (Tartu Üliõpilasteatri “Libamina ilmarannal”) ja muusikalise eksimuskomöödia (Kungla muusikalitrupp “Peeter Paan läheb vussi!”).
Tänu andmebaasi andmetele saame lähemalt vaadata ka seda, mis on neile lavastustele aluseks olnud. Peamiselt kasutavad meie harrastusteatrite lavastajad lavastuste aluseks ikka eesti (näite)kirjandust. Lavale jõuavad nii ise kirjutatud tekstid kui Kivirähk ja Tammsaare. Välismaa poole vaadates pööratakse pilk kõigepealt Venemaa suunas, kasutades ära nii klassikat (Gogol, Dostojevski, Tšehhov) kui ka uuemaid naljasaateid (näiteks sketšisaade “Uurali pelmeenid”). Tabelist jäid välja, kuid ühekordselt olid esindatud meie harrastusteatrite lavadel 2020. ja 2021. aastal ka Läti, Leedu, Belgia, Moldova, Ukraina, Islandi, Taani, Itaalia ja Hispaania (näite)kirjanike lood.
Oma publikuna näevad harrastusteatri tegijad peamiselt täiskasvanuid. Alljärgneva tabeli puhul tuleb kindlasti meeles pidada, et on palju lavastusi, mille juurde oli märgitud, et need sobivad vaatamiseks näiteks nii täiskasvanutele, noortele kui ka teismelistele, seega kajastuvad siin paljud lavastused mitmes eri tulbas. Lastele ja väikelastele mõeldud etenduste numbrit aitavad aga kergitada just neile sihtgruppidele pühendunud teatrid, nagu näiteks Kehra Nukk ja Viljandi Nukuteater, kus tuuakse lavale nuku- ja objektiteatri lavastusi.
Kui üritada laia pintsliga kokku võtta Eesti harrastusteatrite maastikul toimuvat, siis võiks öelda, et meie harrastusteatrites toimetab palju õhinapõhiseid teatrifänne, kelle hulgas on veidi rohkem naisi kui mehi, etendused põhinevad ennekõike eesti materjalil, on mõeldud täiskasvanutele ning on üsna võrdne võimalus sattuda vaatama kas komöödiat või draamat. Asja lähemalt uurides selgub aga, et vaatepilt on palju kirevam, lavale jõuab etendusi väga erinevates žanrides ning teatrisse ja teatrit tegema on oodatud igaüks!
Uus andmebaas on andnud meile võimaluse saada harrastusteatrite maastikust parema ülevaate ning EHL loodab selle abil teatritegijatele edaspidi paremini toeks olla.
—
Selle ülevaate koostamisel on arvestatud infoga, mida on EHL-ile jaganud järgmised harrastusteatrid: Alburahva Teater, Aleviteater Rändtirtsud, MTÜ Alle-Saija Teatritalu, AX-teater, EHH-Teater, Eesti Näitejuhtide Teatritrupp, Elva Harrastusteater, MTÜ Foorumteater, Häädemeeste Huviteater, Jõelähtme LavaGrupp, Karakter teater, Kasepää Teatritrupp, Kehra Nukk, Kiili Harrastusteater, Kuimetsa Harrastusteater IDU, MTÜ Kungla muusikalitrupp, Kuremaa Mõisateater, Kuukatsujad, Kuusalurahva Teater, Kärla näiteselts, LendTeater, Loodeteater, Must JaAm, Näitetrupp Kartoffel, Onoored harrastusgrupp, Oomeriteater, Otepää Teater, PadiseRahva Teater, Paide Huviteater, Pajusi Teater, Palamuse Amatöörteater, Piibe teater, Poolvillased, Raeküla Rahva Teater, Rukki Narrid, Salme Teater MTÜ, Salme Vallateater, Saue Seeniorteater, SEE Teater, Seljametsa Külateater, Stockholmi HobiTeater, Tallinna Tugikeskus Juks Näitetrupp, Tammsaare Teater, Taritu tubateater, Tartu Üliõpilasteater, Thule Teater, Teise Küla Teater, Tornimäe rahvamaja Tornimäe Näiteselts, Tornimäe rahvamaja näitetrupp TUNGAL, Vana-Vigala näitetrupp Topelt-Kiiks, Vilde teater, Viljandi Nukuteater, Viljandi Seasaare teater, Väike-Maarja Seltsimaja näitering, Wäike TantsuTeater MERI.
Rahel Otsa
Eesti Harrastusteatrite Liidu andmebaasi koordinaator