Küsib Eesti Harrastusteatrite Liit, vastab Merike Kahu, Wäike Tantsu Teater MERI kunstiline juht ja lavastaja.
Milline on tantsuteater Eestis?
Estraaditants, showtants, rahvatants, kaasaaegne tants, vabatants, kõhutants, võistlustants, breiktants jne. Tants on nagu
väike lugu, minietendus eri looga ja tujuga ning seda näevad pealtvaatajad. Tantsusaalis õpitakse balletti (klassikaline ballett lastele), vaibal – venitust ja akrobaatikat. Tantsutehnika abil õpib tantsija oma keha paremini tundma ja valitsema ning arendab oma füüsilist ja tehnilist võimekust. Tantsutehnikat õpitakse tantsukoolides, tantsustuudiotes ja tantsuringides. Iga tantsustiil läheneb kehale erinevalt. Mõned tantsutehnikad võtavad tugevaks aluseks
inimese anatoomia (näiteks ballett, peotants jne), teised aga inimese vaimu või psüühika, kus emotsioon annab liigutusele tähenduse.
Kuidas sündis Wäike TantsuTeater MERI (WTTM)?
Kõigepealt oli teatraalne showtantsutrupp Neeme Nogia, mis tekkis täiesti juhuslikult ja spontaanselt ühe ürituse tarbeks, aastal 1999. Esinetud sai üksikute ja erinevate tantsunumbritega, mille esitamisel polnud oluline mitte ainult tantsuoskus vaid pigem näitlejameisterlikkus. Aja möödudes hakkasid välja kujunema erineva temaatikaga pikemad tantsukavad ja teatri osakaal salamisi kasvas, sai proovitud ka sõnalavastusi, trupp hakkas kandma nime Neeme Teater (2011 -2019). Edasi tegutsedes hakkas tekkima sümbioos sõna ja tantsu vahel, trupiga olid liitunud noored andekad liikmed ja lavale jõudsid
mõtestatud tantsuetendused. Tundus loogiline liigitada oma tegevust edaspidi tantsuteatri alla, sündis Wäike TantsuTeater MERI, aastal 2019.
Miks teha tantsuteatrit?
Tantsuteater on üks võimalik väljenduslaad, et publikule edasi anda mingit lugu või mõtet. „Tants ütleb rohkem kui tuhat sõna.“ Sõnateatril on nii Eestis kui maailmakultuuri ajaloos suur pagas ja kogemus. Kui sõnateatri puhul võib inimesele, kes keelt ei valda jääda mõneti etenduses paljugi arusaamatuks, siis tantsukeel on universaalne ja paremini mõistetav. Tantsukeel on loodetavasti mõistetav kõikidele inimestele. Meie tehtav tantsustiil on noor ja omapärane tänapäeva tantsumaastikul. Kunagi kirjutas keegi ühes artiklis „ Neeme Nogia harrastab tantsustiili, millele ei oska õiget nimegi anda.“ Meile-tegijatele annab tants suurt rõõmu ja kui me esineme publikule ning ka omakeskis proove tehes on meil alati koos tore ja lõbus.
Millised trupid täna Eestis tegutsevad?
Eesti Harrastusteatrite maastikul tantsuteatriga tegelevaid truppe palju ei meenu, on olnud üksikuid etendusi, kus liikumine on olnud etenduses oluline osa, näiteks Häädemeeste Huviteater, Rakvere KaRaKter jm.
Oleme palju osalenud Õpetajate teatrifestivalil „Sillad“ ja seal on mõnel aastal trupid teinud ka tantsukavasid, üks trupp, kes on aga algusest alates
kuni tänaseni (üle 20 a.) tantsule truuks jäänud, see on Vigala Õpetajate Shõutrupp
Kes on publik? Lapsed, täiskasvanud? Kogukond?
Ise arvame, et meie sihtgrupp on nii lapsed, kui täiskasvanud ja kindlasti ka kogukond. Me üritame teha etendusi, kus oleks igaühele midagi.
Viimased viis aastat oleme lavastanud ka jõuluetendusi ja seal peab olema vaatamist nii lastele, kui vanematele. Palju oleme esinenud oma valla
erinevatel üritustel. On kutsutud esinema ka pulmadesse, juubelitele ja firmaüritustele (jõulupeod, suvepäevad jne). Vastavalt vajadusele oleme
teinud ka kindlale sihtgrupile temaatilisi kavasid.
“Laul lõpeb, aplaus kestab ja tantsuplatsist Jõelähtme rahvamajas saab publiku silme all garderoob. Tantsijad heidavad seljast kuued, jalast lötakad püksid ja kuubede ja pükste alt ilmuvad nähtavale triibulised seelikud ja madrusesärgid ja eeskava jätkub. Missugused näod! Milline lust! Sünnipäevalised on leilis ja laulavad kaasa. Keegi togib minu ees küünarnukiga oma kaaslast ja röögib talle midagi õnnelikult kõrva. Ja juba viskab Neeme Nogia seljast
madrusesärgid, mille alt ilmuv vorm on eriti sätendav ja värvikirev. Pähe tõmmatakse värvilised parukad ja etendus jätkub tõusvas joones.”
Eesti Express, 14.04.2005 M. Jürgen
Repertuaaris on?
Tantsulisi etendusi on kavas kuus, neist edukam „Bremeni moosekandid“, mida on mängitud seitse aastat ja üle 60 korra.
Veel on repertuaaris:
Jõelähtme valla pärimuslugu „Tondid“; O. Luts „Viis väikest pakikest“; M. Lehto „Keisri rebasejaht“„Võitmatu Tinasõdur“ (H.Cr. Andersen „Vankumatu
Tinasõdur ainetel), ja improvisatsiooniline etendus „Peeglike, peeglike“ ning Neeme Nogia klassikatantsude pakett (Laika, Rong, Dima, Meremehed, KunFu, 30-ne)
Lisaks on üksikuid tantsulisi numbreid, mida erinevatel üritustel esitada üksiknumbritena. Tihti sisustame oma rahvamaja üritused oma jõududega,
esitades teatrietendusi ja tantsunumbreid. Osa on võetud ka erinevatest festivalidest ja truppi on kutsutud esinema ka erinevatesse Eestimaa paikadesse.