Mõnedele küsimustele erivajadustega laste teatritegemise traditsioonide kohta Eestis vastab Katrin Luts, festivali Savilind idee autor ja festivali peakorraldaja 2003-2017, kooliteatri juhendaja ja teatrialaste koolituste korraldaja.
Tallinna Tugikeskus „Juks”. Z. Mellov „Ikka juhtub!". Juhendaja: Zoja Mellov
Tartu Kroonuaia kool. T. Vuoristo ainetel K. Luts „Revident”. Juhendaja: Katrin Luts
Tartu Maarja Kool. A. Lindgren, I. Sargla „Vennad lõvisüdamed”. Juhendaja: I. Sargla
Tallinna Laagna Lasteaed-Põhikool. C. Zorn`i ainetel „Targaks ei sünnita, targaks õpitakse”. Juhendaja: Riina Vaas
Turu Samppalinna Kooli tansugrupp Girls! Girls! Girls!. Grupitöö „Dance is Multi-cultural Friendship”. Juhendaja: Anita Kivinen
Tallinna Tugikeskus „Juks”. M. Damiani ainetel Z. Mellov „Kloun ütleb EI”. Juhendaja: Zoja Mellov
Raikküla Kool. O. Lutsu ainetel „Kevade”. Juhendaja: Kersti Saia
Festivalimelu
Miks tehakse erivajadustega lastega Eestis teatrit?
Eks sellel on kaks põhjust: protsess ja resultaat. Ikka on vaja korraldada koolis jõulu- ja kevadpidusid, mida on hea ilmestada laste näitemänguga, samuti on kasulik anda lastele võimalus osaleda mõnel teatrifestivalil või luua neile mõni muu esinemisvõimalus kusagil väljaspool kooli. Veelgi tähtsam on protsess. Erivajadustega laste puhul on see vähemalt sama oluline, kui tavalaste puhul. Usun, et veelgi enam. Draamaõpetusel on nende laste puhul selgelt korrektsiooniline iseloom. Kõik, mida proovides tehakse, aitab kaasa laste psüühiliste protsesside arengule: tähelepanu-, taju-, kujutlusharjutused. Iga lavastuse valmimise eel tegelen mina ja kindlasti ka teised juhendajad, palju näitemängu teksti analüüsiga, semantiseerimisega, ehk sõnadele tähenduse andmisega. See aitab omakorda kaasa laste analüüsi- ja sünteesioskuste paranemisele. Loomulikult on oluline ka motoorikat arendav tegevus, sealhulgas koordinatsiooni- ja rütmiharjutused. Vähemtähtsad pole sotsiaalsed oskused. Kooliteatris õpitakse koostööd tegema, arvestama üksteisega. Olen märganud, et kooliteatris osalevate laste enesehinnang paraneb, eneseväljendus- ja suhtlemisoskus kasvab. Teatril on ka selgelt preventiivne iseloom. Lapsed, kes osalevad kooliteatri tegemistes jäävad kõrvale kuritegevusest ja uimastavate ainete tarvitamisest.
Kes on sihtgrupp kellele kõige rohkem mängitakse?
Kõige rohkem mängitakse ikka oma kooli õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele. Paljud Eesti erivajadustega lapsed osalevad festivalil „Savilind”. Meie kooliteatri lapsed on palju aastaid osalenud ka tavalaste teatrifestivalidel ning esinenud linnaüritustel. Oleme osalenud kolmel korral ka Soome erivajadustega noorte kultuurifestivalidel.
Milline on repertuaar, mida erivajadustega laste teatrid kõige enam mängivad?
Väga palju mängitakse muinasjuttude dramatiseeringuid, ka lastekirjanduse klassikal põhinevaid lugusid. Viimasel ajal on lisandunud ka omaloomingulised noorsooteemalised näitemängud. Vähesel määral on kasutatud valmis näitemängutekste. Lavastustes kasutatakse palju muusikat, tantsu ja laulu. Kui tegemist on väikese maakooliga, siis soovib juhendaja sageli kaasata kõiki klassi õpilasi ning need, kellele rolle ei jätku, pannakse laulma ja tantsima.
Millest kasvas välja Savilinnu festival? Mis toimus enne seda Eestis erivajadustega lastele?
Arvata võib, et sellest ajast, kui erivajadustega laste koolid tekkisid, hakati väikestviisi nende lastega ka koolisiseselt näitemänge lavastama. Mõni julgem käis ka tavalastele mõeldud teatrifestivalidel. Minule oli väga meeldivaks üllatuseks Raikküla Eriinternaatkooli õpilaste „ Mowgli”, mida nägin 1995. aasta riigifestivalil Kärdlas. Kroonuaia Kooli lapsed alustasid Tartu kooliteatrite festivalil osalemist samuti 1995. aastal. Riigifestivalist osa võtta saime esmakordselt 1999. aastal. 2002. aastal kutsus Päinurme kool erivajadustega lapsed kokku oma väikesele teatripäevale, tookord osales 6 truppi. Sealt tekkiski see mõte, et oleks hea, kui lapsed teatriga aastaringi tegeleksid, see oleks neile oivaline hobi. Ütlesin, et selline näitemängupäev peaks toimuma igal aastal ja mulle tehtigi ettepanek, et tee siis festival ära. Kui rääkisin sellest oma kolleegidele, siis tekkis juba mõte, et see ei tohiks olla selline väike ja tagasihoidlik. Teatrifestival võiks afišeerida seda, et erivajadustega lapsed on olemas, et nad on toredad ja andekad ja sama head nagu kõik teised lapsed.