Kooliteater

Eesti kooliteater on unikaalne nähtus oma pikaajaliste traditsioonide ja mitmekülgsete sündmuste poolest.

• Eestimaal on lapsed/noored teadaolevalt teatriga tegelnud juba keskajast alates. On teada, et esimene teatrietendus Eestis toimus 1529. aasta vastlaõhtul Tallinna raesaalis – Tallinna Linnakooli õpilased esitasid ladina keeles Terentiuse komöödia. Juhendaja oli Saksamaal hariduse saanud koolmeister.
• Nõukogude ajal nimetati kokkusaamisi õpilastaidlusülevaatusteks.
• Alates 1982. aastast kasutame sõna kooliteater.

 

Milleks ja kellele kooliteatri tegemist üldse vaja on? Mida annab teatriringis käimine ühele noorele inimesele?

Teatrikunstiga tegelemine arendab laste ja noorte mõtlemis- ja kujutlusvõimet, tolerantsust ja teisi sotsiaalseid oskusi, kuulamisoskust ja kõnelemisoskust. Teater õpetab inimeseks olemist ja maailmast arusaamist. Teatriga tegelemine laiendab silmaringi ning see aitab hoida keelt ja kultuuri. Kooliteater on noortele eneseväljendamiseks äärmiselt oluline ka seetõttu, et suulist eneseväljendust jääb muudes olukordades järjest vähemaks.
Iga kooliteatri vilistlane võib loetleda terve rea positiivseid külgi, kuidas ta on just tänu kooliteatriga tegelemisele jõudnud sinna, kus ta praegu on.

 

Kooliteatri eesmärgid on:

1. Arendada isiklikke võimeid ja oskusi konkreetsete teatritegevuste kaudu.
2. Anda õpilastele läbi praktilise teatritegevuse võimalus eneseavastamiseks, oma isiksuse mõistmiseks ja mitmekülgseks arendamiseks.
3. Anda õpilastele võimalus arendada oma eneseväljendusoskusi.
4. Eesti keele hoidmine ja kasutamine loovas eneseväljenduses.
5. Sotsiaalses keskkonnas tegutsema õppimine.
6. Suhtlemine kultuurses loovkeskkonnas.
7. Enesedistsipliini arendamine loovtegevuste kaudu.
8. Teatrikunsti väljendusvahenditega tutvumine ja kasutamine eneseväljendamiseks.
9. Äratada õpilaste huvi teatri kui kunstiliigi vastu.
10. Kujundada kultuurset teatritarbijat.
11. Kultuuriruumi laiendamine.

Kooliteatriga saab täna tegeleda nii koolis kui ka erinevates kultuuriasutustes ja noortekeskustes. Kooliteater tegeleb nii sõna-, liikumise-, objekti- kui ka visuaalteatriga. Repertuaaris on alates klassikalisest dramaturgiast ja omaloomingust kuni kaasaegse maailma näitekirjaduseni.
Täpselt nii palju kui on aktiivseid kooliteatreid, on ka täiesti erinevaid töökorraldusi. Eesti koolides tehakse palju klassiteatrit, mõnedes koolides on draamaõpetus ka eraldi ainena tunniplaanis.
Kooliteater on huvihariduse üks osa andes väga suure lisandväärtuse üldharidusele.

 

Kes on kooliteatrite juhendajaid?

Täna oleme mures kooliteatrite juhendajate nappuse üle. Eestis on hetkel päris mitu kooli, kus noortel on teatri tegemise huvi justkui olemas ja ka kool on valmis ettevõtmist toetama, aga ei ole lihtne leida kedagi, kes noori õpetaks ja juhendaks.
Mõned aastad tagasi avanes võimalus õppida Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias kunstide ja tehnoloogia õpetaja magistriõppes täiendava erialana ka kooliteatrite juhendajate õpe. Lisaks sellele on TÜVKAs üle aasta võimalus astuda ka harrastusteatrilavastaja eriala päevasesse õppesse. Enesetäiendust ja koolitusi pakub ka Eesti Harrastusteatrite Liit.

 

Koostöö professionaalse teatriga
Koostöö toimib eelkõige maakondlike ja üleriigiliste teatrifestivalide korraldamisel. Teatrifestivalide žüriide koosseisus annavad tagasisidet professionaalsed näitlejad, lavastajad, tantsijad.

 

Kooliteatrite sündmused Eestis:

• Maakondlikud teatripäevad, mille võitja esindab maakonda riiklikul festivalil.
• Kooliteatrite riigifestivalid (algus 1982). Sellist kooliteatrite iga-aastast riigifestivalide süsteemi, millele eelnevad maakondlikud teatrifestivalid ei ole Põhjamaades, Baltikumis ega mujal Euroopas.
• Õpilasetlejate riigikonkurss (algus 1991).
• Kooliteatrite kirjanduslik projekt (algus 1996).
• Teatrifestival Teenifest (Laulasmaa). Korraldaja KutiMuti Stuudio ja Tiiu Mägi (algus 2003).
• Teatrifestival Savilind erivajadustega lastele ja noortele (toimub Tartus). Korraldaja Tartu Kroonuaia Kool, idee Katrin Luts (algus 2003).
• Saaremaa Miniteatripäevad (Kuressaare). Korraldaja Saaremaa Ühisgümnaasium, kooliteater Krevera ja Rita Ilves (algus 1991). Idee algataja Toomas Kivi.
• Betti Alverile pühendatud luulepäevad „Tähetund“ gümnaasiumiastmele (Jõgeva). Korraldaja kooliteater Liblikapüüdja, MTÜ Tähetund ja Lianne Saage-Vahur (algus 2004).
• Betti Alverile pühendatud luulepäevad „Tuulelapsed“ algklassidele ja põhikoolile (Jõgeva). Korraldaja kooliteater Liblikapüüdja, MTÜ Tähetund ja Lianne Saage-Vahur (algus 2007).
• Teatrifestival „Väike lava“ (Viimsi). Korraldaja Viimsi Kool ja Maarika Koks (algus 2017).
  2007-2016 toimus festival Kundas, korraldajad Kunda Linna Klubi ja Maiu Küngas ning Kunda Ühisgümnaasium ja Maarika Koks.
• Kooliminiatruuride festival Jeralažka (Narva). Korraldaja Narva Laste Loomemaja, kooliteater „16. komnata“, Vitaly ja Olga Katuntsev (algus 2013).

 

Suvekoolid:

• Kooliteatrite suvekool Rannal – korraldaja MTÜ Tähetund, kooliteater Liblikapüüdja ja Lianne Saage-Vahur (algus 1996).
• Kooliteatrite suvekool Tarsil Raplamaal – korraldaja Krista Olesk (algus 2005).

 

2010. aastal valmis kooliteatrite festivali 30. juubeliks raamat “Eesti kooliteater. 30 aastat festivale”. Autor Rait Avestik.
Soovi korral on võimalik raamatut Eesti Harrastusteatrite Liidu büroost osta. Selleks andke märku aadressil: harrastusteatriteliit@gmail.com.